Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Rullotstega hoburaudsõlg, vasesulam.
Rullotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Sellised sõled olid kasutusel pikema perioodi jooksul 9.-14. sajandil, kuid konteksti järgi otsustades peaks see sõlg dateeruma 12.-13. saj.
Hammasripats.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, Heidi. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loe doktoritööd: siin.
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, Heidi. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loe doktoritööd: siin.
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Haak, A.; Russow, E.; Tvauri, A. (Koost. ja toim.). 2004. Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town : studies in honour of Vilma Trummal. Tallinn, Tartu: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 157-188.
Valjala maalinn
Õlatükk, käsitsikeraamika. Samasuguse võremustriga nõusid on leitud nt Rahu kalmest ja Soontagana linnuselt. Võremuster oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale, siinne variant peamiselt Saaremaale.
Õlatükk, käsitsikeraamika. Samasuguse võremustriga nõusid on leitud nt Rahu kalmest ja Soontagana linnuselt. Võremuster oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale, siinne variant peamiselt Saaremaale.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn, 92-101. Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Liimeister või nahaparkimise tööriist, Dateeritud leiukonteksti järgi.
Liimeister või nahaparkimise tööriist (Vasks 2010). Dateeritud leiukonteksti järgi.
Kirjandus:
Vasks, A. 2010. Slīmests vai ādu apstrādes rīks. – Latvijas Vēstures Institūta Žurnāls, 2, 5–13.
Valjala maalinn
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaar jämenev, soonitud.
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaar jämenev, soonitud. Samasugune sõlg on leitud Valjala kiriku I matusest 1971. aastal (Mägi et al 2019). Kaare kuju ja analoogide põhjal Põhja-Kuramaa keskaegsetel laibakalmistutel ja Peetri kiriku juures Riias võib antud sõle dateerida 13. – 14 sajandisse, kuigi sarnased olid levinud kuni 15. sajandi III veerandini (Vaska 2017, 62-64).
Kirjandus:
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118, 94. Loe artiklit: siin.
Hammasripatsid.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Putkega ammunooleots, raud. Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, suurima laiusega lehe allosas putkele üleminekul – Mäesalu tüüp A I. Vrdl sarnased näiteks Varbola linnamäelt (nt AI 3864: 1, 5299: 23, 305). Ammud tulid Baltikumis kasutusele juba 12. sajandi päris lõpus, kuid käesolevasse tüüpi kuuluvad otsikud dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Mäesalu 1991). Lätis dateeritakse sellised ammunooleotsad 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni (Mugurēvičs 2008, 202).
Kirjandus:
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. – Eds. L. Jaanits & V. Lang. Muinasaja teadus, 1. Agu, Tallinn.
