Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Vööpannal, pronks. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil.
Vööpannal, pronks. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil. Tüüpilised peamiselt 13. sajandi laibamatustele Saaremaal ja Ranniku-Eestis (Mägi et al. 2019, 97; Lõhmus et al. 2018), kuid leiduvad harva ka põletusmatustega kivikalmetes.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. (2019). Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118. Loe artiklit: siin.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – Toim. A. Haak, E. Russow & A. Tvauri. Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus, 14. Tallinn, Tartu, 157–188.
Luik, H. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loe doktoritööd: siin.
Hammasripats.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Ümmargune rinnaleht, hõbe, kaunistatud ristimotiiviga.
Ümmargune rinnaleht, hõbe, kaunistatud ristimotiiviga.
Kirjandus:
Kurisoo, Tuuli. 2021. Adornment, self-definition, religion: Pendants of the north-eastern Baltic Sea region, 9th-13th century. Kiel/Hamburg: Wachholtz Verlag.
Käevõru katke, hõbe.
Suruluku võti, raud. Ümmarguse võtmekeelega võti, mis kuulub Kolchini gruppi A, mis dateeritakse Novgorodi leidude põhjal 10.–12. sajandisse (Колчин 1959, 78–80). Samasse aega dateeritakse sellised võtmed Lätis (Mugurēvičs 2008, 89).
Kirjandus:
Колчин, Б. А. 1959. Железообрабатывающее ремесло Новгорода Великого. Материалы и исследования по археологуу СССР 2: 65, 7–120.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā, Rīga.
Värtnakeder.
Valjala maalinn
Liimeister või nahaparkimise tööriist.
Liimeister või nahaparkimise tööriist (Vasks 2010). Dateeritud leiukonteksti järgi.
Kirjandus:
Vasks, A. 2010. Slīmests vai ādu apstrādes rīks. – Latvijas Vēstures Institūta Žurnāls, 2, 5–13.
Trapetsikujuline kamm. Selliseid on Eestis leitud Tartust ja Otepäält, Lätis Riiast (Luik 1998, 49-55; Tilko 2000). Peamiselt näivad kuuluvat 13. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandisse.
Kirjandus:
Luik, H. 1998. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. Muinasaja teadus, 6. Tallinn.
Tilko, S. 2000. Rīgas 12.- 14. gadsimta viengabala kaula ķemmes. – Senā Rīga 2, 101-112.
