Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Ese, tõenäoliselt hoburaudsõlg, kirvekujulise laiendiga, vasesulam.
Ese, tõenäoliselt hoburaudsõlg, kirvekujulise laiendiga, vasesulam. Dateeritud leiukonteksti järgi.
Helmes.
Valjala maalinn
Õlatükk, käsitsikeraamika. Samasuguse võremustriga nõusid on leitud nt Rahu kalmest ja Soontagana linnuselt. Võremuster oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale, sinne variant peamiselt Saaremaale.
Õlatükk, käsitsikeraamika. Samasuguse võremustriga nõusid on leitud nt Rahu kalmest ja Soontagana linnuselt. Võremuster oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale, sinne variant peamiselt Saaremaale.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn, 92-107. Loe artiklit: siin.
Viskeodaots, rootsuga. Sarnane viskeodaots on leitud nt 13. sajandi teise või 14. sajandi esimesse poolde dateeritud matusest nr 5 Dundaga Laukmuiźa kalmistult Kuramaal (Muižnieks & Žeiere 2021, joon. 104).
Kirjandus:
Muižnieks, V. & Žeiere, I. 2021. Dundagas Laukmuižas 13. – 14. gadsimta senkapi. The 13th-14th Century Cemetery of Dundagas Laukmuiža. – Latvias nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 30. Arheoloģija. Rīga, fig. 104.
Valjala maalinn
Suur spiraal, võib-olla sõrmus, pronks.
Suur spiraal, võib-olla sõrmus, pronks.
Valjala maalinn
Pakseneva keskosaga põiki soonitud sõrmus, pronks. Väga levinud sõrmuse tüüp Eesti saartel, mida leitakse nii põletusmatustega kivikalmetest kui ka laibamatustest.
Pakseneva keskosaga põiki soonitud sõrmus, pronks. Väga levinud sõrmuse tüüp Eesti saartel, mida leitakse nii põletusmatustega kivikalmetest kui ka laibamatustest. Võib-olla oli kasutusel juba 12. sajandil (Mägi 2002, 109).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. (2019). Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118, 109. Loe artiklit: siin.
M-tüüpi kirves, leitud kaevust. Sarnane Peterseni M-tüüpi kirvega, kuid hiline variant, mis Lätis dateeritakse 13.-14. sajandisse (Mugurēvičs 2008, 201; Brūzis 2016, 189).
Kirjandus:
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Brūzis R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Stiliseeritud liiliakujuliste otstega, kaar pseudotordeeritud, nõel laiakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, vasesulam. Sarnane sõlg on leitud Valjala kiriku I matusest 1971. aastal (Mägi et al 2019). Kaare kuju ja analoogide põhjal Põhja-Kuramaa keskaegsetel laibakalmistutel ja Peetri kiriku juures Riias võib antud sõle dateerida 13. – 14 sajandisse, kuigi sarnased olid levinud kuni 15. sajandi III veerandini (Vaska 2017, 62-64).
Kirjandus:
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118, 94. Loe artiklit: siin.
Ure
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 4, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
