Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Hõbeplateeringu tükk. Peal ornament, mis koosneb kolmest kahekordsest ringist, ääres väikeste ringikeste vöönd.


Hõbeplateeringu tükk. Peal ornament, mis koosneb kolmest kahekordsest ringist, ääres väikeste ringikeste vöönd.
Raudpulk, kõver.
Noa katke, raud. Roots.


Raudeseme (noa?) katke.
Pronkstükk, sulanud.
Noa katke, raud. Osa rootsust ja terast. Rootsu ristlõige lame nelinurk. Tera ristlõige kolmnurkne, selja paksus 4 mm.


Noa katke, raud. Osa rootsust ja terast. Rootsu ristlõige lame nelinurk. Tera ristlõige kolmnurkne, selja paksus 4 mm.
Raudteravik. Ristlõige keskel nelinurkne, otstes lame.
Esemekatke, raud. Ümmarguse ristlõikega, peaosa lame, ilustatud kontsentriliste ringidega.


Esemekatke, raud. Ümmarguse ristlõikega, peaosa lame, ilustatud kontsentriliste ringidega.
Ambsõlg, pronks. Ülemine osa puudu. Jalg nõelakojaks tagasi painutatud ja nelja tiiru traadina ümber kaare mässitud. Selle all, kaare jala poole kuldplateeringu jälgi.



Ambsõlg, pronks. Ülemine osa puudu. Jalg nõelakojaks tagasi painutatud ja nelja tiiru traadina ümber kaare mässitud. Selle all, kaare jala poole kuldplateeringu jälgi. Sellised sõled olid Eestis levinud eelkõige 2.-3. sajandil, aga võivad dateeruda ka 4.-5. sajandisse (Rohtla 2005, 123 jj). Kuramaal dateeritakse taolisi siiski eelkõige 2.-3. sajandiga (Tautaviśius 1968, 131-13; Griciuvienė 2009, 33, 46).
Kirjandus:
Griciuvienė, E (prepared by). 2009. Kuršiai. Genties kultūra laidosenos duomenimis. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Curonians. Tribe Culture According to the Burial Data. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius –Riga.
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
Negatiivne väärtus viitab ajale enne Kristust.