Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ure
Keti katke, pronks.
Ure
Esemekatke, pronks.
Ure
Esemekatke, pronks.
Ure
Kaelavõru katke, pronks. Ümmarguse ristlõikega. Ühel küljel olnud kaetud diagonaalse viirutusega.
Foto: Jaana Ratas.
Helmes, sinine klaas, kerajas.
Foto: Jaana Ratas.
Helmes, sinisest klaasist ning kerajas.
Foto: Jaana Ratas.
Raudpulk, üks ots teravnev. Nõela vars?
Ure
Hõbedatükk, sulanud.
Ure
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga).
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga). Leedu Kuramaal on sarnaseid sõlgi dateeritud juba 2.-3. sajandisse (Tautavićius 1968, 141), kuid tõenäolisemalt on tegu 4.-5. sajandisse kuuluva sõlega (Rohtla 2005, 126-127).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A. (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
